Sõjaaegsed ja vanemad majad

1940-ndatel aastatel ja varem ehitatud majad on enamasti palkmajad. Nende majade seinad on tavaliselt u 150 mm paksusest palgist. Vana palkmaja remontimine nõuab hoolikat plaani ja õigeid töövõtteid. Palkmajade kütmiseks kasutati enamasti ahje, mida majas oli tavaliselt mitu.

1950-ndate aastate majad on sõjajärgsed tüüpprojekti järgi ehitatud nn rindemeeste majad, mida on veel palju järel. Saepuruga soojustatud majad tulid omal ajal aastakümne vahetusel palkmajade asemele. Tänapäeval vajavad 1950-ndatel aastatel ehitatud majade uksed, akned ja soojustus tavaliselt hoolitsevat kätt ja tubades tihti tuul tõmbab. Soojustus on ära vajunud, maja tehniline lahendus vananenud ja hoone oma kasutusaja lõpus.

Karkass:
  • Tavaliselt 100 mm puit. Papp ja laudis on kummalgi pool karkassi. Vahe on täidetud saepuru, höövlilaastu või nende seguga.

Pööninguvahelagi:
  • Vahelae soojustuseks saepuru, höövellaast või nende segu 250-300 mm.

Lisasoojustuslahendused:

Kingspan Therma TP10 Vintti-Iita soojustuse abil saab pööningu tõhusamalt kasutusele võtta, sest ruum jääb võimalikult kõrgeks ja kasutada on võimalikult palju pinda. Soovitatav soojustuslahendus on Kingspan Therma TP10 Vintti-Iita 120 mm paigaldatuna sarikate vahele ja ühtlase kihina sisepinnale.

Seinte seespoolseks lisasoojustuseks sobivad Kingspan Therma TW56 Anselmi või Therma TP10 soojustusplaadid.

Maja õhuvahetus korraldatakse remondijärgselt loomuliku või sundventilatsiooni teel ehk soojustus ei mõjuta ventileerimisvajadust.

1960- ja 1970-ndate aastate majad

1960-ndate aastate algusest alates kuni järgmise aastakümne keskpaigani vahetasid isolatsioonivillad välja halvemate soojustusomadustega saepuruisolatsiooni. Majade fassaadimaterjalina kasutati puitu ja kivi. Väliselt on kivimajad enamasti heas korras. Puitosad, aknad ja uksed hakkavad tavaliselt lähenema kasutusaja lõpule.

Kivimajade siseküljele tasuks lisada remondi käigus soojustust. Puitmajade puhul on alati soovitav fassaadi renoveerimise käigus ka täiendav soojustamine.

Karkass:
  • Seintes jäi soojustuse paksus enam-vähem samasuguseks kui saepuruseintes ehk 100 mm. Sisevooderdusena on tavaliselt puitlaastplaat ja tuuletõkkena bituliit.

Pööninguvahelagi:
  • Tavaliselt vill, umbes 150-200 mm.

Energiakriis sundis ehitajad aastatel 1975-1983 keskenduma paremini soojustatud konstruktsioonidele. Puitkarkassmajade tellisvooderdus levis üha laiemalt. Aknad muutusid väiksemaks ja kasutusele võeti kolmekordsed klaasid. Soojustuse paksus seintes suurenes 150 millimeetrini. Tellisvooderdusega majad on tavaliselt väliselt heas korras. Puidust osad nagu aknad ja uksed vajavad hooldust ja remonti. Ventilatsioon on 1970-ndate aastate majades enamasti puudulik.

Karkass
  • Seina soojustuse paksus 150 mm (vill ja tuuletõke).

Pööninguvahelagi:
  • Enamasti vill paksusega umbes 200-250 mm. Enne energiakriisi paksusega 150-200 mm.

Lisasoojustuslahendused:

Kingspan Therma TP10 Vintti-Iita soojustuse abil saab pööningu tõhusamalt kasutusele võtta, sest ruum jääb võimalikult kõrgeks ja kasutada on võimalikult palju pinda. Soovitatav soojustuslahendus on Kingspan Therma TP10 Vintti-Iita 120 mm paigaldatuna sarikate vahele ja Kingspan Therma isolatsioon 30 mm ühtlase kihina sisepinnale.

Nii välisseintes kui katusekonstruktsioonides võib soojustuse vahetada Kingspan Therma isolatsiooni vastu. Sellisel juhul püsivad isolatsioonikihi paksused samad, kuid soojusisoleerivus on kahekordne ja hoone tihedus paraneb oluliselt. Eraldi tuule- või aurutõkkeplaati pole vaja.

Seinte seespoolseks lisasoojustuseks sobivad Kingspan Therma TW56 Anselmi või Therma TW55 soojustusplaadid.

Maja õhuvahetus korraldatakse remondijärgselt loomuliku või sundventilatsiooni teel ehk soojustus ei mõjuta ventileerimisvajadust.

1980- ja 1990-ndate aastate majad

Majad, mis on ehitatud pärast 1980-ndate aastate keskpaika, on enamasti märkimisväärselt energiasäästlikumad ja elamiseks mugavamad kui varasemate aastakümnete majad. Näiteks hakkas 90-ndate keskel laiemalt levima vesipõrandaküte.

Karkass:
  • Seintes tavaliselt 150-200 mm soojustus

Pööninguvahelagi:
  • Soojustatud 250-300 mm puistevillaga

Lisasoojustuslahendused:

Nii välisseintes kui katusekonstruktsioonides võib soojustuse vahetada Kingspan Therma isolatsiooni vastu. Sellisel juhul püsivad isolatsioonikihi paksused samad, kuid soojusisoleerivus on kahekordne ja hoone tihedus paraneb oluliselt. Eraldi tuule- või aurutõkkeplaati pole vaja.

Seinte seespoolseks lisasoojustuseks sobivad Kingspan Therma TW56 Anselmi või Therma TP10 soojustusplaadid.

Maja õhuvahetus korraldatakse remondijärgselt loomuliku või sundventilatsiooni teel ehk soojustus ei mõjuta ventileerimisvajadust.

2000-ndate aastate majad

Tänapäevased majad on aina sagedamini passiiv- või nullenergiamajad. Majades pööratakse erilist tähelepanu konstruktsioonide soojusisolatsioonile ja tihedusele. Tihedus on vähe energiat tarbivate majade ehitamisel väga tähtis.

Soojustuseks kasutatakse sageli tõhusaid polüuretaanmaterjale. Karkassimaterjalina kasutatakse puitu, plokke või betooni.

Passiivmajade puhul piisab järgmisest Kingspan Therma isolatsioonikihi paksusest:
  • Välisseintes 240 mm

  • Pööninguvahelagedes 320 mm

  • Vundamendis 200 mm

Meilt leiate isolatsioonilahendused peaaegu kõikidele karkassimaterjalidele. Meie valikus on puitkarkassmajade sõrestikele sobivaid soojustusmaterjale ja kivikarkassmajade täissulundiga töömahtu vähendavaid soojustusplaate.

Tänapäevased passiiv- ja nullenergiamajad

Energiatõhusa ehitamise puhul on kõige tähtsam õige projekteerimine, materjalide ja konstruktsioonide arukad lahendused ning kvaliteetsed seadmed ja teostus. Energiatõhusa maja ehitamine ei ole tehniliselt raske, sest madalenergia- ja passiivmajades kasutatakse juba olemasolevaid ja testitud lahendusi.

Meie soojusisolatsioon sobib hästi madal- ja passiivenergiamajadele. Tänu heale isolatsioonivõimele on kihi paksus mõõdukas ka hästi soojustatud konstruktsioonides. Kingspan Therma soojusisolatsiooniga koos ei ole vaja kasutada eraldi auru- ja tuuletõket ning soojustuses ei esine isegi kõige paksema isolatsioonikihi puhul sisemist konvektsiooni. Ka Kingspan Therma soojusisolatsioonile tüüpiline ühtsete soojustuskihtide kasutamine soodustab konstruktsioonide külmasildadeta liitelahendusi.

Paljud majatootjad tarnivad meie isolatsioonimaterjalidega teostatud turvalisi passiivmaju. Ka uste tootjad kasutavad energiatõhusates ustes meie isolatsioonimaterjale. Küsige tootjate kohta lisateavet meie müügimeestelt!

Maja energiakulu vähendamine

Maja energiakulu vähendamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega.

Kütteenergia vajaduse osas:

  • Hoone seinte, katuse ja põranda hea soojapidavus ja õhukindlus

  • Akende ja uste hea soojapidavus ja õhukindlus

  • Kontrollitud õhuvahetus

  • Ventilatsiooni väljuva õhu soojustagastus võimalikult tõhusaks

  • Selged projektlahendused

Energia tootmise osas:

  • Energiatõhusate meetodite (nagu maasoojuse/-jahutuse) kasutamine kütmisel/jahutamisel

  • Küttesüsteemi kadude minimeerimine

  • Toapõhiste tõhusate termostaatide kasutamine

Hoone kasutamise osas:

  • Sobiv sisetemperatuur

  • Sooja vee mõõdukas kulu

  • Ventilatsiooni juhtimine kütteperioodil peamiselt ventilatsiooniseadme soojustagastuse kaudu

Energiatõhus isegi õhukesena

Meilt leiate konstruktsioonilahendused kõikidele erinevatele karkassimaterjalidele: puitkarkassmajade sõrestikele sobivad tooted ja kivikarkassmajade täissulundiga soojustusplaadid, millele lisaks ei ole vaja eraldi tuule- ja aurutõket.

Meie isolatsioonimaterjalidega saab madal- ja passiivmajade soojustuse paigaldada tavaliste mõõtmetega karkassile, nii et hoone energiatõhusam soojustus ei põhjusta märkimisväärseid lisakulutusi materjalidele ja tööjõule. Kuna karkassi paksuse saab jätta samaks, ei põhjusta parem soojustus lisakulutusi näiteks karkassimaterjalidele, soklile, välisvooderdusele ja katusekattematerjalidele. Passiivmaja ei sea ka kõrvaltingimusi arhitektuurile, sest karkassi paksuse saab jätta endiseks.

Soojustuse selliste paksuste puhul saavutatakse isegi passiivmaja tase:
  • Välisseintes 240 mm Kingspan-soojustust

  • Pööninguvahelagedes 320 mm Kingspan-soojustust

  • Vundamendis 200 mm Kingspan-soojustust

Õhukindlus

Kuna Kingspan Therma soojusisolatsioon on jäik ja selle vuugid tihendatakse vuugivahuga, on õhukindlus Kingspan Therma lahenduste puhul loomulik omadus. Vuugivahu abil saab ka läbiviigud tihendada õhukindlaks. Madal- ja passiivmajadelt nõutav õhukindlus (N50 arv alla 0,6) saavutatakse Kingspan Therma soojusisolatsiooni kasutades, tihendades vuugid hoolikalt vuugivahuga. Kingspan Therma soojustusega konstruktsioonide õhukindlus säilib ka aastate pärast, kuna konstruktsioonis puuduvad näiteks teibitud vuugid.

Madal-, passiiv- ja nullenergiamajade defineerimine

Siinkohal lühidalt, mis vahe on madal-, passiiv- ja nullenergiamajadel:

  • Madalenergiamaja​

    Motiva hinnangu kohaselt tarbib madalenergiamaja maksimaalselt 85% 2010. aasta ehituseeskirjadele vastavast võrreldavast soojuskaost. Madalenergiamaja tarbib kütteenergiat Lõuna-Soomes alla 60 kWh/brm² aastas ja Põhja-Soomes alla 90 kWh/brm² aastas.

  • Passiivmaja​

    Passiivmaja toimimine rajaneb sellel, et maja kütteenergiatarve on muudetud nii väikeseks, et päikese soojusest ning kodumasinate ja inimeste toodetavast soojusest piisab meeldiva sisetemperatuuri säilitamiseks suuremal osal aastast. Teisisõnu, passiivmajas pole teoreetiliselt kütet üldse vaja, praktikas on pakaseperioodide ja eemalolekute tarvis vaja varukütteallikat. VTT hinnangu kohaselt on passiivmaja aastane küttenergiavajadus Lõuna-Soomes maksimaalselt 20-30 ja Põhja-Soomes 25-35 kWh/m2.

  • Nullenergiamaja​

    Ehitis toodab taastuvenergiat sama palju, kui aasta jooksul keskmiselt tarbib. Enamasti on hoone soojustus teostatud isegi paremini kui passiivmajal ning päikeseenergiat ja teisi taastuvenergiaallikaid kasutatakse energia tootmiseks. Hoone on siiski ühendatud elektri- ja muude energiavõrkudega, et tasakaalustada energiatootmist ja -tarbimist erinevatel aastaaegadel.

Kas vajate lisateavet toodete kohta või abi projekteerimisel?

Iga objekt on eriline. Meie tehniline tugi ja müügipersonal aitavad meeleldi leida sobiva lahenduse elukutselistele ehitajatele, eramuehitajatele ja remontijatele.

Võtke ühendust

Kingspan Insulation Eesti

Kingspan Insulation OŰ tegutseb kogu Eesti territooriumil ja meie tooteid müüvad hästi varustatud raua- ja ehituskauplused kogu maal. Klienditeenindus annab nõu tõhusa soojusisolatsiooni kohta ja lähemat teavet toodetest telefonil +372 53 314 568 või +372 52 26 332 või e-posti aadressil info@kingspaninsulation.ee

Järvevana tee 7b

Tallinn

10132

+372 53 314 568

+372 52 26 332

Me kasutame oma veebisaidil www.kingspan.com küpsiseid. Külastage meie küpsiste reeglite ja kontrollide lehte, et saada rohkem teavet kasutatavate küpsiste kohta või muuta küpsistega seotud eelistusi, st võtta tagasi nõusolek teatavate küpsiste kasutamiseks.

Veebisaidil küpsiste kasutamisega nõustumiseks klõpsake nupule „Nõustu ja sule”. Kui te nupule „Nõustu ja sule” ei klõpsa, kuid jätkate veebisaidi kasutamist, siis annate sellega nõusoleku kõigi Kingspani ja kolmandate poolte küpsiste kasutamiseks, mille eesmärk on parandada tulemuslikkust, toimivust ja publiku mõõtmist vastavalt meie küpsiste reeglite ja kontrollide lehel sätestatud tingimustele; eeldame, et olete meie küpsiste reeglite ja kontrollide lehe läbi lugenud ja loetust aru saanud.

Veebilehe privaatsusseadeid ja küpsistepoliitikat on uuendatud 13. augustil 2018.